Kodanikühiskonna võit seisenebki nende 45 000 osaluses, kaasamises ja aktiivsuses! 45 000 indiviidi, kes ühise eesmärgi ja huviga tulid välja, aidata midagi muuta ja ära teha on märkimisväärne.

Eesti kodanikond on aktiviseerunud, sotsiaalnese vastutuse tunne on kasvanud ja seda mitte ainut indiviidide seas, vaid ka Eesti ettevõtete seas, kelle jaoks lihtsalt annetamine, heategevus on elementaarne juba ning kes näevad, et midagi annab omakorda äratehea ka kätega, kaasates kõiki oma töötajaid. Olgu eeskujudeks siis kas Elion või Arco Vara.

Seni ei ole ükski kodanikualgatus Eestis kokku toonud nii suurt hulga kodanike, kui seda oli Teeme ära kampaania ja just see osalejate arv on see, millest sai Eesti kodanikuühsikonna võit! Aktiivsed, osalejad ning kaasatud kodanikud on need, kes kelle järgi saab hinnata kodanikuühsikonna tugevust!

Tugeva kodanikuühiskonna jätku ning veegli tugevamat 2009.aastal!

Kes aga 27. aprilliks end ei registreerinud, võib veel otsida naiskondi, kellega ühineda. Või teha iseseisev prügipiknik loodusesse - randa, metsa, rabasse või niidule. Kevadises looduses viibimise, söömise-joomise kõrval korjata üles siia-sinna loobitud praht ja toimetada see prügikasti. Sellest võiks saadagi uus mood: vaba aja veetmise kõrval teha ära ka midagi kasulikku. Uue moehobi teeb kasulikkuse ja heategevuse ideele lisaks atraktiivseks võimalus, et prahi sees leidub väikeseid aardeid. (Sellel kevadel Sõrvel piilusid päästmas käies leidsin rannalt vana, mere poolt auguliseks uhutud lusika, millega minu ettekujutuses võõramaa kapten, või siis paremal juhul Lembit Petersoni näoga Taaniel Tina, laevasuppi on lörpinud, ning mille varrel on nööriga kaelaskandmiseks puuritud auk - ma ei valeta!, see peaks tähendama ju, et lusikas on päris vana; auguga kivi, mille kuju on ennenägematu ja peegelsileda 10-kopkase). Proovi järele, ja küll näed, et prahi üles korjamine tasub ära!

Umbes 10 000 inimest tema pessimismi ei jaga ja on 3. mai koristuspäevale juba praegu registreerunud. Kuna ka kõik ebaseaduslikud prügikuhilad on kenasti kaardistatud, siis võib arvata, et need koristatakse ära ka. Eestimaa puhas ja võib prügi uuesti maha visata?

Sel juhul kui projekt lõpebki 2008. aastaga (koristasime ära, pidasime pidu, kõik on puhas, lähme samamoodi edasi) või hakkab igal aastal samamoodi korduma (vabatahtlikud panustavad projekti isiklikku raha ja aega ning need, kes prügivedamise eest maksta ei taha naeravad pihku), siis ma kardan, et tegemist ongi prügiviskamise soodustamisega.

Kuid niisugune mõttekäik jätab arvestamata ühe asjaolu. "Teeme Ära 2008" näitab, et prügihunnikute leidmine ning kaardistamine teostatav ja mitte väga keeruline - isegi olukorras, kus tuli otsida aastate jooksul kuhjunud prügi, suudeti see kenasti ära teha. Seega: omavalitsused, kelle valdkonda kuulub prügimajanduse korraldamine ja kes saavad selle tarbeks prügimaksu, oma tööd efektiivselt. Niisugust järeldust kinnitab ka näiteks Sangaste abivallavanema Saarmani kommentaar sellest, miks "hästikorraldatud prügiveoga vallas" ikka suured rämpsuhunnikud tekivad: "Eks see ole selline nurgatagune koht; lihtsalt mööda sõites kiviaia taha ei näegi". Seega - vald ei soovi mitte prügi koristamist korraldada, vaid teha mingi toiming, millele saab panna sildi "prügikorraldus" ning kas see reaalselt aitab puhtuseks kaasa, pole enam oluline (kui möödasõites ei näe aiatagust külmkappi, siis pole justkui nende asi).

Seega, "Teeme Ära"-kampaania näitab, et praegune prügikoristussüsteem on absoluutselt ebaefektiivne, kuid leidub mõistuspärane alternatiiv: ümbruskonna monitoorimine (eriti neis kohtades, mis on "Teeme Ära 2008" käigus kaardistatud), pidev koristamine (kord kuus?) ja loomulikult trahv - soolane - prügi vales kohas ladustajale. Kui prügi tuleb koristada valedest kohtadest, siis toob see muidugi kaasa kõrgema üldise prügimaksu, kuid viimane tekitab ka naabrivalve situatsiooni: keegi ei taha selle pärast maksta kõrgemat maksu, et naaber viis külmkapi metsa.

Kui igaüks neist kümnetest tuhandetest koristajatest pöördub pärast kampaaniat omaenda omavalitsuse poole ja nõuab uut prügikorraldussüsteemi (näete, tegime ära, see on võimalik, korraldage nüüd edaspidi ka nii), siis võib see isegi reaalsuseks saada. Sellisel juhul saame ka ütelda, et "Teeme Ära 2008" muutis tegelikult ka meie ühist toimimissüsteemi ja oli seega funktsionaalne.