Täna jalutasin kohe päris pikalt ja muudkui imestasin. Valgusfooridega tihedad ristmikud on täis inimesi, kes ei tunne värvi, teevad sörkjooksu või suisa spurdivad üle tänava. Eriti imestan nende eakamate inimeste ja titemammade üle, kes foorivärve oluliseks ei pea. Ok, vanemad inimesed vastutavad ise, kui auto alla jäävad, aga lapsega emmed on topelt hoolimatud. On naiivne eeldada, et kaheaastane ei jäta meelde. Seleta siis hiljem, et punase tulega üle tee joosta on rumal tegu. Vanemlik eeskuju on nakkav.

Lõpuks jõudsin Mustamäe Prisma lähedale valgusfoori taha ja minu ees kiirustas üle tänava suitsetav rase naine. See oli minu liig! Sellel hetkel lülitasin ennast liikluse ja laste teemalt välja. Pärast väsitavat tööpäeva keeldus mu aju aru saamast, miks inimene ennast ja oma last sedavõrd kehvasti kohtleb.

võit õnnelikud pihud

]]> http://eff1.wordpress.com/?p=234 Fri, 06 Jun 2008 10:23:33 +0000 eff1 http://eff1.wordpress.com/?p=234 Vahelduseks v6iks siis paari s6naga r22kida, kuidas ma siin iga p2ev elan ja t66tan. Ega ausalt 6elda midagi erilist nagu 6elda polegi. T2itsa tavaline elu tegelikult ju.

Elan siis peres, kus on ema Sally (kellest mul pilti veel pole), kes 6pib med.6eks ja praegu on tal 7- n2dalane praktikaperiood (sellep2rast tal oligi lapsehoidjat vaja), tavaliselt t66tab ta 3 p2eva n2dalas 6htul kella 21.00- ni st just nii palju t66tan ka mina n2dalas.

Lapsukesed on siis: Daisy, 6a.

ja Toby, 8a.

Minu t66 on lapsed hommikul kooliks valmis panna ja kooli viia ning p2rast koju tuua, 6htus66ki pakkuda ja magama panna. Ja kui nad ei viitsi ise midagi huvitavat v2lja m6elda, siis muidugi nendega tegeleda ja m2ngida. Pole just kontimurdev t66.

Seda ma olen kyll t2hele pannud, et kuna lapsed hakkavad siin n6 koolis (meie m6istes ilmselt lasteaias) k2ima juba 3- aastaselt, siis on n2iteks Toby ja Daisy juba targemad ja oskavad rohkemaid asju kui enamus nendevanuseid, keda ma kohanud olen. Daisy loeb vabalt raamatuid, oskab kirjat2htedes kirjutada jne. Hommikune kooliviimine on nagu v2ike lastevanemate kommuuni kokkutulek, k6ik emad ja isad saavad igal hommikul kokku ja kuna uks tehakse kindlal ajal lahti ja lapsed l2hevad korraga sisse, saavad vanemad niikaua omavahel lobiseda. Inglased on muidugi v2ga viisakad, kaasa arvatud lapsed, Sally s6brad ja naabrid, kes ka hommikul oma lapsi kooli viivad, alati r22givad minuga. Eelkool, kus Daisy k2ib asub kuskil elumajade ja tyhermaa serval ja algul ma vaatasin, et see on nagu mingi vangla, sest kooli ymber on k6rged aiad ja traadid, v2rav tehakse lahti ainult kindlatel kellaaegadel: koolip2eva alguses ja l6pus, muidu on see lukus. Muidu vanemad kallistavad ja musitavad oma lapsi kogu aeg, tegelevad nendega p2ris palju. Meil kodus on hunnikute viisi meisterdamis- ja kunstitarbeid ja igasugu vibgeid asju, mida lapsed on teinud.

Koole on siin yldse jube palju, iga nurga peal, no kuna siin on eelkool ja algkool ja p6hikool ja keskkool ja ma ei tea veel mis koolid eraldi, aga siiski pidid klassid olema suht suured (20- 30 last).

Peale kooli on tihtipeale trennid, nii et n2en lapsi tegelikult suht lyhikest aega p2eva jooksul. Kuna lapsed on h2sti kasvatatud ja viisakad, siis pole just v2ga raske nendega toime tulla. Toby tegeleb suurema osa ajast oma m2ngudega, millest ta siis vahepeal mulle r22gib ja mida ma pean yle tema 6la j2lgima, et kui vingelt ta mingi leveli ikka 2ra tegi. Daisy on aktiivsem, talle meeldib igasugu lugusid v2lja m6elda ja fantaseerida, iga p2ev saab naerda, sest need on v2ga naljakad asjad, mida ta oma loogikaga siis kokku paneb. Yhes6naga, tavalised r66msameelsed lapsed. Eks jonni ja asju tuleb ka ette nagu k6igi lastega, aga muidu on nendega v2ga lihtne.

Vot selline tavaline elu mul. V2hemalt n2dala sees. Homme ilmselt l2heme Diana m6llama:D

Öeldakse, et statistika on vaid ajakirjanikele, kellel pole millestki muust kirjutada, aga siiski... Ma üritasin (tõesti!) endale ette kujutada kahte miljonit tonni purgitoidu pakendeid. Võeh!

Kirjutasin täna purgitoidust Bioneerile ka. Lühidalt ja konkreetselt.

Mul oli kole piinlik aga ma tean, et meie majavanemale pole võimalik aru pähe panna. Ta on muru eest võitlev kompromissitu sõdalane.

Kui õhtul lapsed koolist koju tulid tuli ka meie tuttav tüdruk koos kahe kaaslasega. Tütarlaps hüppas meie murupeenrale kaks jalga koos ja tihedalt trampides läbis umbes kümme meetrit mullast murupeenart. Teised lapsed vaatasid ja naersid aga kõndisid ringi.

Üritasin majavanemale natuke inimese alandamise kahjulikkusest rääkida. Vastuseks sain, et olen eluvõõras tobu ja see seakari, kes meie murul trambib, tuleks lihtsalt maha tappa. Lubas lapsed kinni võtta ja politsei kohale kutsuda. Et kui vanemad saavad trahvi, siis lapsed taltuvad.

Täna on 9. mai. Pronkssõdur pole kunagi varem nii palju lilli saanud.